Hoonete ja rajatiste virtuaalse „ehitamise“ võimalust kasutavad projekteerimis- ja ehitusettevõtted üha laiemalt, innovatsiooni jõudmiseks taristuprojektidesse läheb vaja teadlikke tellijaid ja julgust minna uuendustega kaasa.

Annely Kulland, InfraBIM OÜ

Iga algus on raske ja seda eriti konservatiivses ehitusvaldkonnas – nii on mõistlik kaardistada teedesektori tänane seis ja probleemid, et leida lahendusi ning sillutada teed uutele võimalustele. Mudelprojekteerimise (BIM e building information modelling) ja VDC e virtual design and construction  e.k. – e-ehitus areng sõltub suuresti ühiskonnast ja kultuurist, kuid ka hankesüsteemist. Tänane madalaimal maksumusel põhinev riigihangete süsteem ei motiveeri investeerimist uuendustesse ning selleks ei jätku ka ressursse, sest need kuluvad parandamisele ja ümbertegemisele. Meil peab olema tarkust analüüsida, mida ja kuidas tehakse teistes riikides ning filtreerida välja vajalik. Samas ei maksa ootama jääda, vaid sihtide seadmisega tuleb alustada juba täna. Eestis pole suuri mastaape ega võimalust suurteks investeeringuteks, kuid tänu väiksusele on Eesti eeliseks paindlikkus.

Teedeehituse hetkeseis

Eestis kasutatakse BIMi peamiselt lihtsamaks kolmemõõtmeliseks modelleerimiseks ja mahtude määramiseks. Projekteerijatelt saadud mudeliga ei oska ehitaja sageli midagi peale hakata, aga probleemi on vähemasti teadvustatud.

Teisest küljest – tee-ehitajad astunud suure sammu 3D tehnoloogia kasutamises objektil masinjuhtimise vallas. Masinad on valmis koordinaatide abil end juhtima ja mudelit kasutama. Ent enamus projekte antakse üle 2D vormingus või masinatele mittesobivas formaadis. Siis tuleb ehitajal ise teha masinjuhtimise toimimiseks 3D mudel.

Mitmed suuremad peatöövõtjad tegelevad BIMi ja VDC kasutusevõtuga organisatsiooni siseselt, oma töö hõlbustamiseks. Need, kes tahavad töötada Eestist väljapoole, peavad kindlasti olema mudelivõimekad.

Maanteeameti huvi BIMi rakendamise vastu on kuni viimase ajani olnud tagasihoidlik. Positiivse momendina on riigiamet välja kuulutanud mõned 3D mudeli nõudega hanked, kus aga 3D mudelit kasutatakse vaid projekti visualiseerimiseks ja analüüsimiseks.
Näiteks Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 184,12-185,90 asuva Tartu ümbersõidu II ehitusala eskiisprojekti hanke.

Vormistatud projektid esitatakse paberkandjal ja CD-l, DWG
AutoCAD formaadis ning koopia PDF formaadis. Eesmärk on see muuta mudelipõhiseks, et andmed oleksid sisestatavad ja kättesaadavad ühes andmebaasis.

Tartu, Raja tänava tunnel. Projekteerija Skepast &Puhkim AS

Eskiislahend Tartu Riia tänava III tasandilisest liiklussõlmest. Projekteerija Skepast&Puhkim AS

Maanteeamet alustas mullu TEIS-i (tee elukaare infosüsteemi) väljatöötamist andmete süstematiseerimiseks ja haldamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures on e-ehituse töörühm, mis on rakkes  e-ehituse ja BIM-i juurutamisega.

Tellija kui uuendusmeelne vedur

BIMi rakendamisel taristuprojektides peaks olema initsiaatoriks tellija, kuna suure tõenäosusega võidab tema sellest enim. Maanteeamet kui suurim teetööde tellija peab olema selle valdkonna arengu eestvedajaks. Ehitussektor on üldiselt väga traditsiooniline, kasutatakse aastakümneid kasutuselolnud lahendusi ja uuendustega kaasaminemist takistab „mugavusseisund“.

BIMi ja VDC kasutuselevõtu peamiseks takistuseks peetakse vajadust muuta ärimudelit, mis on enamasti kinni inimeste mõttemaailmas. Innovatiivsete lahenduste omaksvõtmiseks peab keegi, näiteks avaliku sektori tellija, olema uuendusmeelseks eestvedajaks. Eesti teedesektoris on juhtohjad kindlasti Maanteeameti käes.

Eeltoodust lähtuvalt peab tellija või ehitaja olema see, kes ütleb, millist mudelit tal info kasutamiseks vaja on. Oluline on tehnilised nüansid kokku leppida, kuidas on mudel paremini kasutatav ja tellija peab lõpuks aru saama, et virtuaalne vigadeparandus on kordades odavam tegelikult ehitatu ümbertegemisest või väljakannatamisest.

BIM ning 3D mudelite koostamine ja visualiseerimine vajab suuremat kõlapinda. On ju 3D visualiseerimine üks lihtsamini ja kiiremini arusaadavamaid väljundeid BIM-i kasust – 2D joonis, kus on kümneid ja kümneid jooni ja tingmärke versus virtuaalne 3D mudel, kus võib iseseisvalt navigeerida ning analüüsida erinevaid projekteeritud rajatisi. Mudelivideot vaadates saab kõik sekunditega selgeks – mida plaanitakse ehitada. Mudeli kasutamine aitab näha konflikte ja projekteerimisvigu ja tagab ühese arusaamise projektist. On oluline mõista, et BIM mudelite koostamine enne ehituse algust on aja ja raha kokkuhoid, mitte projekti lisakulu.

Eesti ei ole teemakäsitluses lootusetult maha jäänud, sobivalt viimane aeg on alustada koostööd partnerite ja teiste riikidega. Tuleb oma mõttemalle muuta, investeerida ning arengutega kaasa minna. Koordineeritud tegevuse korral on reaalne BIM tehnoloogiale juurutamine lähimate aastate jooksul.

Mis on BIM?

BIM ehk ehitusinfo mudel ei ole ainult 3D projekt, vaid rikas andmete mudel, mis sisaldab projekteerimise ja ehitustehnoloogia komponente koos maksumustega ning ehitise rajamise ajalist mõõdet. BIM tehnoloogia hõlmab rajatise elutsükli protsessi alates tellija/omaniku tegevusest läbi rajatise kavandamise, projekteerimise, ehitamise, järelevalve, hooldamise kuni rajatise lammutamiseni. Võimaldab kontrollida vastuolusid ja tuvastada vigu projekti staadiumis.

Rekonstrueeritav Haabersti ristmik. Projekteerija: K-Projekt AS, Järelpinge IB

Annely Kulland
InfraBIM OÜ
www.infrabim.ee

PS: Artikkel ilmus täies mahus ajakirjas Inseneeria 08/2016